Peale seda saime Ulviga taas kokku! :) Algas taastootmine- üks kõige huvitavamaid tunde üldse. Nagu oli ka tervishoid. Täna õppisime täkku tundma. Alustasime siis ikka peamisest, mis täku käitumist mõjutavad- suguorganid. Igaljuhul huvitav aine.
Peale lõunat hakkasid esimesed noorhobuse tunnid, aga kahjuks on meie õpetaja haige ja siis pidime iseseisvalt tegelema etteantud noortega. Algul käisime varssadega märade juures. Kõik olid uudishimulikud ja sõbralikud. Juhatasime nad vabakast välja, et pilte ka teha saaks. Believe oli väga naljakas. Jooksis karja juurde, siis oma nö "karja" juurde tagasi ja nii mitu, mitu korda. Ei tea, mis ta küll mõtles.. Oleks mind ühekorra peaaegu alla ajanud- tegin parasjagu pilti ja siis äkki nägin natuke ja kuulsin, kuidas kõik karjusid ja sain eest.. Imelikult käitus ta.
Varsad on nii vahvad ikka. Bassiira, Breezer, Better ja Regatt ka. Bassiira meeldib isiklikult kõige rohkem neist. Praegu on tal väga ilus kehakuju ja üldse selline tore väike tegelane.. Poledra indleb. Käis selle erahobuse juures mitu korda sirtsutamas ja samas ajas teda eemale ka. Laguna ajas kurjalt eemale seda samust ja Fifty ka pärast.
Läksime talli ja siis selle asemel, et Ferrumi, Lennu ja Cardinaliga tegeleda, võtsime käsile 3 trakeenimära ja täku(Külli mõtles, et võiks neid liigutada enne, kui nad meile ratsastusse tulevad). Esimene oli Anessa. Liikumine oli suht ilus, ainult et ta oli väga pinges seljast. Lõpuks juba hakkas selg ka lõdvaks minema nagu, õõtsuma. Kui ta kaela pikaks alla sirutab, näeb ta nagu kaelkirjak välja. Mingit lihast pole ja see kael näeb väga peenike ja kole välja. Ilmselgelt asi paraneb, kui ta trenni tegema hakkab.
Järgmine oli Akiira. Suht sama seis, mis Anessalgi, ainult kael oli veidi ilusam. Liikus temaga sarnaselt, ainult selg ei olnud kohe alguses nii pinges, liikus natuke. Hiljem oli parem juba. Käisime maneežis koos ringi ja siis viisime ta ära.
Peale teda tuli Brita, minu lemmik neist 3-st. Ta oli päris rahulik ja ei hüüdnud eriti oma sõbrannasid taga. Tema välimus on kõige parem, ta pole kõhn, ribid ei paista, proportsioonid on paigas, selg õõtsus natuke rohkem. Ta iseloom on samuti armas, aga ka teistel oli. Temaga käisin ma maneežis ringi, ilma nöörita. Ta jäi seisma, kui minagi jäin. Keeras sinna, kuhu mina keerasin. Ta tunneb end inimesega hästi ja turvaliselt. Tuli igalepoole minuga kaasa. Tegime isegi serpantiine koos. Hästi armas oli see. :)
Viimaseks tuligi täkk Bayron- õudne kisaja. Jooksutasime ka teda, oli täitsa ok. Siis saime ka ühe sessioonõppe tüdrukuga tuttavaks, rääkisime juttu. Nüüd saigi juba tunniaeg otsa ja läksime ühikasse, pakkisin asjad ja tulin koju tagasi(ehk siis korterisse). Oeh, kui hea olla siin.
Ja veel. Mul päeval hakkas pea valutama suht jubedalt.. Selline haiguse tunne tekkis ka. Kraadisin ja oligi väike palavik. Õhtul seega praktikale ei läinud.. Vaatab, mis homme saab üldse.
No comments:
Post a Comment