23. september

Esimesed 2 tundi olid rohumaaviljelus. Rääkisime külvikorrast edasi. Peale seda algas tervishoiu tund(taastootmine tegelikult) ehk siis KT. Täitsa normaalselt läks.

Peale seda oli lõuna ja siis algas ratsastamine. Kõigepealt toimetasime maneežis natuke. Tegime rohkem ruumi ja ilusamaks selle. Vedasime meie jaoks mittevajalikud lauajupid ära, korjasime kivid kokku, silusime ja tasandasime ning viskasime ääri sisse.

Peale seda siis puhastasin Akira ja natukese aja pärast läksin temaga maneeži jalutama. Jalutasime, tegime peatuseid, näitasin talle pakku, pukki ja seisime. Patsutasin ja katsusin ka teda igaltpoolt ning küsisin jalgu. Pärast tegin veel väheke kordet mõlemat pidi, nii tubli oli. Natuke aega olime veel niisama ja siis läksin Oktetti valmis panema. Pidin veidi ootama, sest ta oli hooldustunnis ja tal raviti kiilumädanikku+trenniasjad oli Balzamil kasutuses. Peagi sain hobuse ja tema asjad, panin valmis ja läksime maneeži. Tegin natuke kordet ette, üht- ja teistpidi. Täitsa viisakalt käitus. Siis oli aeg selga minna. Sain siis sellise asja teada, et noorel hobusel seljas olles tuleb jalg hoida jaluses, kui jaluseid sätid. Noor hobune ilmselt ei taha nii kaua paigal püsida, kui sina seal seljas oma jaluseid sätid. Ja seega on vajalik jalg jalustes hoida, kui vajadusel peaks seda vaja minema. Õppisime siis seda, kuidas hobuse raami pikemaks saada, et kael pikemaks läheks, ette poole ja alla ning et selg tõuseks ja tööle hakkaks.. Päris hästi tuli välja. Oktett on väga tark ka ja teab, kuidas ja mida tegema peab. Reet jäi meiega rahule ja me ise ka, sest saime asjaga hakkama ja nüüd oleme jälle targemad. Ja Reet küsis ka, et kas tahame hoolealuseid endale, sest nende trakeenidega on ka vaja tegeleda ja ma siis tahtsin Akirat endale hoolealuseks. Hakkan temaga samamoodi tegelemas käima, nagu täna sai tehtud. :)

Siis oli vaja hobuseid välja viia. Mina viisin Saaga, kes oli täitsa ergu mul. Vehkis peaga ja tahtis ära tõmmata käest, õnneks panin asja suht kiirelt paika ja siis ta käitus viisakalt. Talli tagasi jõudes viisime Reedaga Pikee ja mina Lanzu välja. Koju jõudsin kella veerand viie paiku ja kella 17.00-ks läksin talli tagasi, et talli praktikat järgi teha. Nüüd on veel 5 päeva teha ja siis on asi korras. Homme teen ka ja siis järgmine nädal 4 päeva. Aga peaaegu tund aega vedasin turvast ja siis tegin bokse. Jagasime heinad ja puhastasime talli ja pm oligi kõik.

22.september

Olin nüüd päris pikalt haige- palaviku, peavaluga, noha ja kurk ka veidi haige..

Aga tänasest päevast siis. Hommikul kaks esimest tundi olid iseseisvad tööd ehk pm vabad tunnid. Järgisena algas rohumaaviljelus, kus oli meil umbrohtude peale töö- ütlesime pildi järgi, millega tegemist ja kuidas paljuneb(kui oli pikaealine taim). Pärast rääkisime külvikorrast.

Peale seda algas majandus, jeeeeeeeee. Õpetaja teeb kohati asja keeruliseks, aga kui natuke arutada õpetajaga ja ise muudmoodi teha, siis saab hakkama. Kõik, mis sa teed, on õige. Miski pole tema silmis vale. Aga tegelikult see nii on ka, sest igaühel on asjast oma arusaam ja arvamus ja seda ei saa valeks lugeda. Tegime talli probleemide lahendamise tabeli, millest alguses keegi eriti aru ei saanud, aga pärast juba tekkisid omad mõtted, tegime väiksed muudatused ja asi hakkas jooksma. Peale lõunat oli veel üks majanduse tund ja siis algas töökeskkonna ohutus. Leppisime kokku ühe väljasõidu- Väätsa prügilasse. Need tunnid läksid kähku ja siis ruttu koju Ulvi tööks õppima.

Kella 18.00-ks talli praktikale. Mina läksin Kerliga, Marisega ja Mariga õpilaste talli toimetama. Kirjutan siis ära ainult seekord, mida seal vaja teha on, sest tavaliselt on igapäev samad tööd. Tuleb hobustele vesi valmis panna ämbritesse, hein ette ja kaer ka, siis tuleb sisse tuua need hobused, kes sees käivad. Bokse tuleb ka teha. Ja siis tuled kustu, uksed lukku ja ongi valmis. Nii me tegimegi, aga bokse ei pidanud tegema. Talli tagasi jõudes tegime bokse tühjaks või puhastasime ja siis vedasime turvast. Siis hakkasime söötma, pühkisime talli ja oligi kõik.

Ja nüüd jälle Ulvi tööks vaja õppida- täkk.

14. september

Hommik algas rohumaaviljelusega. Rääkisime maaviljelusest ja umbrohtudest. See aine on tõesti väga huvitav ja vajalik. Teame tulevikus, kuidas head maad ära tunda ja milliseid umbrohtusid karta jms.

Peale seda saime Ulviga taas kokku! :) Algas taastootmine- üks kõige huvitavamaid tunde üldse. Nagu oli ka tervishoid. Täna õppisime täkku tundma. Alustasime siis ikka peamisest, mis täku käitumist mõjutavad- suguorganid. Igaljuhul huvitav aine.

Peale lõunat hakkasid esimesed noorhobuse tunnid, aga kahjuks on meie õpetaja haige ja siis pidime iseseisvalt tegelema etteantud noortega. Algul käisime varssadega märade juures. Kõik olid uudishimulikud ja sõbralikud. Juhatasime nad vabakast välja, et pilte ka teha saaks. Believe oli väga naljakas. Jooksis karja juurde, siis oma nö "karja" juurde tagasi ja nii mitu, mitu korda. Ei tea, mis ta küll mõtles.. Oleks mind ühekorra peaaegu alla ajanud- tegin parasjagu pilti ja siis äkki nägin natuke ja kuulsin, kuidas kõik karjusid ja sain eest.. Imelikult käitus ta.

Varsad on nii vahvad ikka. Bassiira, Breezer, Better ja Regatt ka. Bassiira meeldib isiklikult kõige rohkem neist. Praegu on tal väga ilus kehakuju ja üldse selline tore väike tegelane.. Poledra indleb. Käis selle erahobuse juures mitu korda sirtsutamas ja samas ajas teda eemale ka. Laguna ajas kurjalt eemale seda samust ja Fifty ka pärast.

Läksime talli ja siis selle asemel, et Ferrumi, Lennu ja Cardinaliga tegeleda, võtsime käsile 3 trakeenimära ja täku(Külli mõtles, et võiks neid liigutada enne, kui nad meile ratsastusse tulevad). Esimene oli Anessa. Liikumine oli suht ilus, ainult et ta oli väga pinges seljast. Lõpuks juba hakkas selg ka lõdvaks minema nagu, õõtsuma. Kui ta kaela pikaks alla sirutab, näeb ta nagu kaelkirjak välja. Mingit lihast pole ja see kael näeb väga peenike ja kole välja. Ilmselgelt asi paraneb, kui ta trenni tegema hakkab.

Järgmine oli Akiira. Suht sama seis, mis Anessalgi, ainult kael oli veidi ilusam. Liikus temaga sarnaselt, ainult selg ei olnud kohe alguses nii pinges, liikus natuke. Hiljem oli parem juba. Käisime maneežis koos ringi ja siis viisime ta ära.

Peale teda tuli Brita, minu lemmik neist 3-st. Ta oli päris rahulik ja ei hüüdnud eriti oma sõbrannasid taga. Tema välimus on kõige parem, ta pole kõhn, ribid ei paista, proportsioonid on paigas, selg õõtsus natuke rohkem. Ta iseloom on samuti armas, aga ka teistel oli. Temaga käisin ma maneežis ringi, ilma nöörita. Ta jäi seisma, kui minagi jäin. Keeras sinna, kuhu mina keerasin. Ta tunneb end inimesega hästi ja turvaliselt. Tuli igalepoole minuga kaasa. Tegime isegi serpantiine koos. Hästi armas oli see. :)

Viimaseks tuligi täkk Bayron- õudne kisaja. Jooksutasime ka teda, oli täitsa ok. Siis saime ka ühe sessioonõppe tüdrukuga tuttavaks, rääkisime juttu. Nüüd saigi juba tunniaeg otsa ja läksime ühikasse, pakkisin asjad ja tulin koju tagasi(ehk siis korterisse). Oeh, kui hea olla siin.

Ja veel. Mul päeval hakkas pea valutama suht jubedalt.. Selline haiguse tunne tekkis ka. Kraadisin ja oligi väike palavik. Õhtul seega praktikale ei läinud.. Vaatab, mis homme saab üldse.

13.september

Täna oli praktika kaitsmine, mis läks meil väga hästi, kuna Maris oli nii tubli ja organiseeris kõik ilusti ära, kes millest räägib ja millal. Mu meelest oli meie esitlus väga hea ning sujuv. :) Hinnete kohta täpselt öelda ei oska, aga pidid viied olema vast.

Lõunat saime kuskil 10minutit, see oli selline kiirsöömine, sest kõhud olid tühjad ja tund tuli peale kohe. Täna oli siis ka 2 rohumaaviljelust. Rääkisime jälle mullast, mulla lõimisest, sõrmeproovist(mulla testimise viis), sapropeelist ja paljust muust huvitavast. Kes sõnadest aru ei saanud, küsige julgelt, ma ei hammusta. ;)

Kui tund läbi sai, jõudsin koju ja hakkasin peagi pakkima vajalikke asju, et ühikasse minna. Anneli tuli mulle appi asju vedama. Muidugi siia jõudes avastasin, et palju asju puudu. Kuidagi harjumatu olla siin.. Korteri mugavustega ära harjunud. (a)

Varsti läksimegi tallipraktikale, kus me esiteks viisime Vasco ja Cardinali välja. Peale seda läksime õpilaste talli, kus panime hobustele veed ja heina valmis ja tõime sisse Laguna ja Breezer´i, Believe´i ja Regati ning Bermuda. Regatt on vahva varss, mõnules kui teda sügasin. Believe oli ka sõbralik, aga Bermuda kartis natuke. Lõpuks aga julges ka minu järgi tulla. Käisin ka Bassiirat silitamas, ta oli väga sõbralik, aga see Fifty varss.. Better tuli ja hammustas mind kohe. Pärast oli juba enamvähem, hoidsin ta nina endast eemale lihtsalt. Jõudsime siis teisse talli tagasi ja tassisime veeämbrid boksidesse, sest selle veesüsteemiga pidi mingi jama olema ja vett ei tulund eriti. Saime ka bokse teha ja siis tõime 3 trakeenimära sisse ja hakkasime söötma. Pühkisime ka talli põranda ja oligi kõik.

Täitsa mõnus ja rahulik päev üldiselt. Ja täna siis selle kooliaasta esimene ja viimane öö ühikas :P

Vot

11. september- võistluspäev

Kella 8-ks läksime talli, et veel mõned asjad võtta ja valmis panna. Kuskil kella poole 9-sast või 9-st kutsuti mind juba sekretariaati, Pireti juurde. Stardimakse maksti ja passe kontrolliti. Peagi panin arvuti ja printeri üles, et kohe kui vajadus tekib, saaks printida.

Olime Anneliga siis Piretil abiks. Anneli sai ülesandeks rahaga tegeleda: st stardimaksud, võidetud raha väljamaksmine jms. Minu ülesanded takistussõidus: panin kirja karistuspunktid(tõrkumised, kukkumised, mahaajamised) ja ajad ning koolisõidus: sain vahepeal Anneliga hindeid sisse trükkida, sest Piret parasjagu korraldas autasustamist ja muidu siis hinnete ette lugemine, üldpunktide ja tulemuste kirjapanek(paberile igaksjuhuks, sama ka ts-s). Kõik sujus väga hästi. Vahepeal tekkis küll selline tunne, et issand mis pudru ja kapsas siin koos on. Kahte erinevat ala on ühel sekretäril tegelikult raske teha. Võiks olla nii, et on keegi, kes tegeleb ks-ga ja keegi, kes ts-ga. Lihtsam jälgida ja endal ka kergem, kuigi me saime väga hästi hakkama ja Piret jäi ka meiega väga rahule. Minul oli see nüüd kolmas töö koos Piretiga. :) Ja olen väga avatud uutele samalaadsetele võimalustele, sest mulle on see väga meeldima hakanud ja rääkisin Piretile ka ning ta soovitas koolitustele minna ja paber ära teha. Pani mõtlema küll. :P

Terve päeva jooksul, ehk siis poole 9-st kella poole 6-ni(niikaua kestis kõik see) istusime pm järjest lauataga(koos väikeste sirutamisvõimalustega muidugi). Süüa saime küpsiseid ja juua palju teed. 9 tundi jutti seega. See vabastas meid asjade kokkukorjamisest ja saime kiiremini sooja teki alla, sest mina olin küll suht ära külmunud..

Aga tahaks kuulda kuskilt mingit vastukaja juba, et kuidas meil selle võistluse korraldamisega läks. Mina jäin küll kõigi ja endaga rahule ja loodan, et ka osavõtjad.

10.sept

Reedene päev algas meil Esti tundidega ehk siis hobuste pidamisega. Algul arutasime natuke, kuidas suurtest koplitest teha mitu väikest ja siis hakkasime pihta. Osad läksid Pärnu maantee ääres olevat koplit kontrollima, mõned tegid bensuka kopli korda ja enamus jäid siis vaheaedu ehitama.

Kõigepealt võtsime maneežist asjad, siis läksime mõisa aita ja võtsime sealt aiapostid. Viljakuivati juurde jõudes arutasime, mõtlesime ja vaatasime. Lõpuks asusime poste paika panema. Siis otsisime ühe nö peaposti jaoks sellist kohta, kus kivi vastu ei tuleks.. Lõpuks leidsime ka. Nüüd saime vaheaia postid ka lõpuks maasse löödud. Vaheaia postid said otsa ja võtsime bensuka kopli mõtetult seisva vaheaia ära. Kell oli juba nii palju, et ratsastamise tunnid tulid peale.

Peale väikest lõunapausi läksime hobustele järgi. Tõin Big Beni sisse. Meiega tulid veel Harbat, Balzam, Sonett ja Robusk. Mina sain ka nüüd esimest korda seljas käia, muidu olen ainult kordet teinud. Sonetiga tegelesime mina, Janika ja Grete. Suht kiirelt sain selga minna talle. Algul käisime sammu, siis tegime natuke traavi ja siis saime lahtiselt samal korderingil traavi teha. Niii mõnus oli ja Sonett oli väga tubli. Mugav traav on tal. No ja siis teistpidi, algul korde otsas ja siis lahtiselt. Hirmsalt vajus vasakule, aga ma andsin endast parima(toetades välimise säärega ja avatud sisemise ratsmega püüdsin teda sissepoole tagasi suunata) ja sama tegid mu abistajad. Lõpuks sai ta päris hästi aru, mida tegema peab ja kõik läks hästi. Oi kui tubli ta ikka on. Järgmine hobune oli Harbat, kus ma sain piitsa kontrollida. Väga harjumatu on hobust kahekesi kordetada ja minulgi läks aega, et asja ilusti liikuma saada. Pärast oli juba enamvähem. Mulle meeldib üksi rohkem. Muide, mina, Maris ja Helen tegelesime temagaga, Helen läks selga. Väga ilus oli vaadata, kuidas hobune oskab juba ja tunneb mõnu sellest. Tal olid nii rahulolevad silmad. Balzam ja Robusk olid meiega samaaegselt tunnis.

Peagi viisime kõik tagasi välja ja siis vaatasime tori-trakeeni Britat. Vaatasime, kuidas ta praegu liigub ja siis tulevikus, kui teeb tööd juba, saame võrrelda. Ja oligi kõik.

9. september

Täna oli meil ohtralt ratsaspordi tunde. Algul rääkisime peamiselt takistussõidu, aga ka koolisõidu korraldamisest- mida ja keda vaja on.

Lõpuks saime väikse lõuna teha ja peale seda tuli kohe tööd tegema hakata. Esiteks viisime kohale koolisõidu aiad. Paljud jäid sellega ja muuga tegelema, aga mina, Mari, Janika, Kerli ja Laura läksime ikebana(jaapani lilleseadekunst) jaoks materjali korjama. Tagasi tulles sain aia paigutamisel abistada. Mõnda aega olime soojendusplatsi juures ja arutasime, kuidas seda teha jms. Peagi läksime mina, Maris ja Janika tähti paika panema. Samal ajal alustati soojendusplatsi piiramisega. Sinna tuleb ka kordetamise ala. Suuremad asjad, mida meie tegema pidime, on nüüd korras.

Vaatasime siis veel asju üle ja pm oligi kõik.

8.september

Tänase päeva sebisime koolist vabaks endale, et saaks Liivakule minna. Seal toimus Fei World Dressage Challenge. Sõitsime kolme autoga sinna, mina olin teejuht esimeses(Grete) autos. Peagi jõudsime kohale ja näitasin natuke kohta neile. Läksime kohe alla talli, et Marist leida, aga teda me veel ei näinud. Silma jäi kõigile muidugi meie suurim hobune- Leopold. Paljud ikka imestasid, kui suur ta on. :) Uskuge mind, seljas istuda on veel kõrgem ja jubedam.

Peagi leidsime Marise, imetlesime teda ja Leiat ja jälgisime vet. kontrolli. Vahepeal tervitasime Annega ja vaatasime jälle ringi. Käisime varssasid ka vaatamas. Parma varsal, Raffaellol, oli mulgu nöör ümber kaela, aga õnneks oli see lihtsalt tal ümber ja ma sain selle ruttu kätte.

Mina täna olin siis taas Piretil abiks sekretariaadis. Alguses oli palju sagimist, aga peagi asi rahunes ja saime asjad paika kiiresti. Lugesin protokolli hindeid ette, kirjutasin välja tulemused ja printisin ka tulemused. Sättisin protokollid ka korda ilusti. See töö meeldib mulle. Isegi väga. Sõitu väga jälgida ei saanud, lõpus läks asi aga rahulikumaks ja siis käisin ikka väljas.

Väga tore väljasõit oli ja Gretega arutasime, et võiks veel ikka käia erinevates tallides jne. Eelmine aasta ei teinud me pm midagi koos.

Tagasisõit oli väga unelev.

Aga teinekord jälle!

7.september

Päev algas inglise keelega, kus me tegime põhimõtteliselt sama, mida eile ja lugesime oma jutte ette, mida kodus tegema pidime. Raamat, mida täna lugemiseks valisin, oli sama, mida eile lugesin. See tundus väga hea ja seal kasutatakse huvitavaid väljendeid. Raamatu autor on W.H. Walter ja raamat on "The right way to ride a horse".

Peale inglise keelt hakkas rohumaaviljelus, esimesed tunnid üldse. See on üks aine, mis mulle väga meeldib. See on nii huvitav ja samas tean selle kohta üpriski palju ja siis on hea kaasa rääkida ja arutada õpetajaga. Ootan juba neid tunde!!

Kell sai nii palju, et tuli lõunale minna ja peale seda algasid ratsutamistunnid. Mina pidin algul Cupitoga minema ja tõin ta juba sisse ka. AGA, kuna ta on noor ja tahab palju minema vedada ratsanikku, siis seekord pidin loobuma temaga sõitmisest, sest mu sõrmed on veel päris valusad "võitlemiseks". Sain Iskraga sõita. Ta oli väga mõnus, tegime traavis serpatiine ja diagonaale. Mingi aja pärast tegime 15m galopi volte.

Niii, jõudis siis hüppamise aeg kätte. Meil oli kolm takistust, 2 lattaeda ja 1 okser.

Midagi sellist. Vasakul olev on see esimene lattaed.
Algul tulime paremast jalast ühte lattaeda- Iskra oli super! Paar korda seda takistust ja teisest jalast ka korra ja siis tulime paremast jalast okserit, 2 korda üksiku takistusena- Iskra oli nagu lennuk mu jalge vahel. 1 korra jäi natuke kaugeks ja tõukas suht kaugelt ära, sellise lennuga ja ma natuke vajusin ette, aga kõik oli hea. Siis tulime esimest lattaeda paremast jalast, siis okser paremast jalast, siis vasakule teist lattaeda, mida Iskra ei olnud nõus hüppama. Kuskil ala 10 korda tõmbas paremale ära. Aga noh, ta natuke ongi selline, aga ma ise ka süüdi. Tulin sammus takistuse ette, siis oli kõik ok, aga galopis olin ma veidi aeglane ja tulin natuke viltu ja sellepärast ei tahtnud ta ka hüpata. Lõpuks sain end korda ja siis ta tuli üle kah. Muidu jäin endaga rahule. Hüpped olid ilusad, puhtad, läksin ise kaasa ilusti. Iskra oli ka super, pole teda sellisena ennem näinud.. Meenutan eelmist aastat, kus ma nägin, kuidas ta oma kitsekaid tegi ja väga liikuda ei tahtnud. Nüüd on lugu hoopis teine mõne koha pealt.

Saigi trenn siis läbi, korjasime takistused kokku ja liikusime kodu poole.

6.september

Majandus, majandus, majandus ja majandus.. Nii palju tunde majandust oli kohe esmaspäeva hommikul. Oeh, see on tegelikult väga huvitav, aga mulle tundub, et õpetaja teeb asja keeruliseks veidi. Muidugi on hea see, et peab ise palju mõtlema ja veel koguaeg mõtlema, muidu jääd maha ja ei saa midagi aru enam. Ülesanded, mida tegema peame, on ka huvitavad, aga õpetaja võiks rohkem seletada, mida ta meilt ootab..

Inglise keelt annab meile nüüd Kati. Me jagasime õpilased kolme gruppi- nõrgemad, keskmised ja tugevad ja vastavalt sellele saime raamatud ja tegime lugemistööd(endi ette ja pärast teistele).

Tulid ka uued hobused- 2 trakeeni ja üks tori-trakeen. 1 trakeen on nimega Akira ja teine Anessa ning selle ristandi nime ei tea praegu.

Ja tänane päev taas läbi..

3. september

Täna oli taas üks mõnus päev tallis. Meil oli 4 ratsutamistundi ja 4 ratsastamistundi. Läks siis hobuste jagamiseks. Mina soovisin oma eelmise aasta lemmikut- Oktetti ja sain ka.

Heimtalist tulnud hobustele oli vaja varustust sobitada. Proovisin ühte sadulat, mis ei sobinud ja järgmine sadul istus juba päris hästi. Valjad kuulusid Balzamile. Puhastades oli ta väga uudishimulik ning niiiii armas! Vaatas kõrvadkikkis minu poole, oma armsa pilguga. Nii meeldis see sügamine ja silitamine.

Sain siis varustuse selga, valjad ka parajaks ja liikusime platsi poole. Ta oli juba minnes väga närviline ja kiirustas. Platsil keerutas ka ringi ja otsis oma sõpru. Hirnus muudkui. Tegime sammu ja traavi, üleminekuid. Ühesõnaga sättisime hobuseid nö "korda".. Käisime siis vaba sammu ja siis Oktett ehmatas ilmselt selle peale, et õpetaja liigutas vaikselt kordet. Hakkas pukitama ja galoppi jooksma, mina suutsin end natuke veel seljas hoida, aga tasakaal kadus kiiresti ja lendasin siis vastu aia alumist lauda õlaga, mis andis hästi vähe tunda õnneks, aga sõrmed kuidagi õnnetult tõmbasin ära.. Katki vast ei läinud, aga valusad ja paistes on 3 parema käe sõrme, alustades väiksest sõrmest. Täna on 7.september ja kõik näpud on veel valusad, eriti väikse koormuse järel.. Keskmine sõrm on kõik rohkem paistes ja valus.. Aga nagu ikka öeldakse, et pulmadeks paraneb ära..

Mis siis edasi sai.. Tõusin püsti ja vaatasin lihtsalt, kuidas Oktett seal jookseb ja hüppab ning loobib jalgu takka üles. Hea, et sellel platsil nüüd aed ümber on. Reet üritas teda püüda ja mina ka. Lõpuks saime ta kätte ja tegin talle kordet. Oi kus tal oli tuli takus, sedasi jooksis ja kiirendas, vehkis tagajalgadega taeva poole. Tegin siis mõnda aega ühte pidi, siis natuke teistpidi.. Ise vabatahtlikult jooksis galoppi.. Lõpuks väsis ära ja oli rahulik. Ronisingi selga tagasi ja jätkasime trenniga. Edasine oli juba väga hea. Peagi sai trenn läbi ja tagasi talli jalutades oli Oktett väga rahulik.

Kuna mu sõrmed olid täiesti töövõimetud peale seda kukkumist, ei saanud ma midagi ratsastamises teha :( Kuulata ainult.. Olime algul väljas Soneti ja Robuskiga ning pärast sees Balzami, Harbati, Pegasuse ja Via Pepsiga. Õppisime, kuidas hobuse kaela pikemaks saada ja alla tulema.. Et ta sirutaks ette ja läheks ratsmele järgi. Samas käsitlema sellist tundliku suuga hobust.. Peab hakkama paberit ja pliiatsit taskus kaasas kandma, nagu Liivakul :P Saab märkmeid teha, sest muidu ei jää tunnis räägitud kõik meelde.

Natuke enne tunni lõppu küsisin minema. Ja oligi kõik selleks nädalaks.

Täna oli väga mõnus tallipäev, sest kõik tunnid toimusid tallis. Meie päev algas sellega, et läksime õpilaste talli korda looma- korjasime naelu, lauajuppe, kes pühkis põrandaid, tegi bokse. Mina isiklikult korjasin naelu, tassisin tühjadesse boksidesse turvast, korjasin lauajuppe ja muud nipet-näpet. Tegelikult oleks me päev pidanud algama üldse ratsutamisega, aga kuna Reet käis Heimtalis hobuseid laadimas, tegime muud kasulikku.

Ootasime siis Reeta ja hobuseid ja kui kuulsime talli klassiruumist mingit suurt müra, saime aru, et hobuveok tuli. Tuli 5 hobust, kellest kolm olid ka eelmine õppeaasta meil. Vanad tulijad on Oktett, Pikee ja Reps, uued aga Via Pepsi ja Pianoola. Mina olin see õnnelik, kes sai jälle Okteti maha laadida(eelmine aasta sain ka). Ma ei tundnud teda äragi, küsisin, et kes see on. Grete vaatas jalga ja sai valge piirde järgi aru, kellega tegemist. Ta on väga heledaks läinud, aga sama armsa oleku ja näoga. Pianoola õnnetuke oli ennast kuidagi lõhki tõmmanud. Nagu ma aru sain, siis esimest korda üldse sõidutati teda. Silmalau peal oli selline pindmine kriimustus, aga silma all oli sügav haav, mis vajas õmblemist. Kutsutigi kohale keegi Ülo(uurin esimesel võimalusel ta kohta rohkem, et kes on ja millega tegeleb), kes uuris ja puhastas, tegi süsti ja asus õmblema. Mina aitasin teda niipalju, et hoidsin mingit alust, kus ta hoidis kääre ja nõela. Pianoola oli väga tubli ja paraneb juba.

Peale "ratsutamistunde" algasid ratsastamistunnid. Mina, Maris ja Kerli E.(edaspidi Kerli, sest teine Kerli ei ole nagunii ratsastamises) tegelesime Sonetiga. Mina tegin kordet koos Marisega, selline tiimitöö. Maris hoidis piitsa ja utsitas teda tagant. Algul oli keeruline, aga hiljem tuli see meil hästi välja. Kerli kõõlus ja oli seljas tal. Tegime ka traavi. Oi see Sonett oli ikka tubli. Vahest vajus küll sisse õlaga, aga see on noore hobuse puhul normaalne, kuna ühel küljel oli tal aed, mis teda nö toetas ja kui aeda polnud, vajus ta ära. Aga säärele ja ratsmetele reageeris väga hästi ja teadis, mida mis tähendab. Väga oluline ongi mõlemad asjad korralikult selgeks teha, et ta aru saaks, mis on mille jaoks. Säär on see, mis teda edasi ajab ja ratse peaks olema see, mis teda tagasi võtab.

Järgmine hobune oli Harbat, kellega tegelesime mina, Grete ja Helen. Mina kordetasin, Grete oli piitsaga ja Helen läks selga, kui aeg käes. Ta oli mu meelest samuti väga tubli. Mõlemaga on muidugi selliseid asju tehtud, nagu me tegime. Isegi galoppi maneežis lahtiselt. Aga me mingilmääral käitusime nende mõlemaga nii, nagu oleks nad täiesti "uustulnukad". Väga tore oli nendega tegeleda.

Kuna peale neid kahte jäi aega veel üle, rääkis Reet meile sellest, mis toimub hobusega, kui ta kaarel liigub ja kuidas teda kaela sirutama saada, noorhobuste koha pealt siis ja palju muud. Väga palju huvitavat, mis kahjuks meelde kõik ei jää. Aga muidugi saame me erinevaid materjale, mille abil veel targemaks saame! Tunni lõppedes rääkisime veel homsest päevast, et mis hobused sisse tulevad(trenni) ja oligi kõik.